Ühendkuningriik pani paika Eesti kaitseks määratud brigaadi

Ühendkuningriik ja Eesti allkirjastasid tegevuskava Eesti ja NATO idatiiva paremaks kaitsmiseks. Ühendkuningriik määrab Eesti kaitseks oma 4. brigaadi koos kõrgtasemelise sõjatehnikaga, mille seas Challenger 3 tankid ja iseliikuvad suurtükid Archer.

Brigaad seatakse kõrgesse valmisolekusse 2025. aasta juulist. Üksuse võimekust toetavad Eestis toimuvad suurõppused.

Ühendkuningriigil on Eestis olnud alaline lahinggrupp alates 2017. aastast. London on lubanud  hoida Eesti kaitseks valmis kahte mehhaniseeritud brigaadi.

Tudengid avaldasid Tallinnas meelt tasuta kõrghariduse toetuseks

Neljapäeva hommikul kogunesid üliõpilased Stenbocki maja ette, et protesteerida plaani vastu lõpetada tasuta kõrgharidus eestikeelsetel õppekavadel ning kaotada tulemusstipendiumid.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu eestvedamisel hoitasid meeleavaldajad, et sellised muudatused kahjustaksid kõrgharidust ning neil oleks teisigi sotsiaalseid ja majanduslikke kõrvalmõjusid.

Liidu esindajad rõhutasid, et stipendiumid on tunnustus akadeemiliste saavutuste eest ja aitavad üliõpilastel katta elamiskulusid.

Tudengid tõdesid, et tulemusstipendiumid ei ole kasvanud 11mne aasta jooksul. Seega tuleks nende kaotamise asemel stipendiume hoopis tõsta.

Nordicat soovib osta Air Balticu väikeaktsionär

Nordica ostmise vastu tunneb huvi Air Balticu väikeaktsionär ja Taani lennufirma omanik Lars Thuesen. Lennuettevõte esitles oma tegevusplaani teisipäeval.

Nordica juhatuse esimees Remco Althuis ütles ERR-ile, et lennufirma edasises tegevuskavas on kolm faasi. Tema sõnul kavatseb ettevõte säilitada praeguse lennukipargi ning ka meeskonna ja kontori.

Althuisi sõnul on plaani osa ka lennufirma erastamine ning praegu käivad läbirääkimised võimaliku investoriga, kelleks on Taani ettevõtja Lars Thuesen.

Nordicalt nõuti tegevusplaani peale seda, kui SAS teatas septembris, et lõpetab koostöö Eesti riikliku lennufirma tütarfirmaga, mis teenindas SAS-i jaoks Rootsi siseliine.

Renoveerimisel leitud haruldane laemaaling jõudis tagasi rüütelkonna hoonesse

Rüütelkonna hoones tõsteti laupäeval lakke 60 ruutmeetri suurune ja 330 aastat vana plafoonmaaling, mis on väga haruldane. Laemaalingu autorit teada ei ole, kuid ilmselt pole ta Eestist pärit.

Laemaaling leiti kaks aastat tagasi laekihtide, prahi ja ämblikuvõrkude vahelt. Restaureerimiseks võeti laemaal alla.

Algselt lakke naelutatud maalingut hoiab nüüd üleval selleks spetsiaalselt ehitatud raam.

Maali taastamine oli Eesti Kunstiakadeemia professori Hilkka Hiiopi sõnul keeruline ning vajas mitme eksperdi koostööd.

--

Follow ERR News on Facebook and Twitter and never miss an update!